13 põhjust, miks vananedes toitumine halveneb ja kuidas seda muuta
Vananedes muutub märgatavalt inimese toitumine, mis võib mõjuda negatiivselt eaka tervisele ja põhjustada vaegtoitumist. Eakate puhul on vaegtoitumine tõsiseks probleemiks, kuna see põhjustab kaalulangust ja vähendab vastupanuvõimet haigustele. Muutusi põhjustavad väga paljud erinevad tegurid, nii füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed kui ka majanduslikud. See kõik aga muudab raskemaks mitmekesiselt toitumise ja vajalike vitamiinide ja mineraalainete saamise. Täisväärtuslik toitumine on alustalaks heale tervisele ja pikale elule. Seepärast oleme kokku kogunud eakate toitumist mõjutavad põhjused, et aidata lähedastel paremini vanurite toitumist jälgida. Artikli lõpus on välja toodud Tervise Arengu Instituudi soovitused eakate tervislikuks toitumiseks.
Põhjused, miks eaka toitumine ei ole enam mitmekülgne
1. Seedeprobleemid
Eakate seedimine ja ainevahetus aeglustub, mistõttu väheneb ka päevane energiavajadus. Seda põhjustavad vananevad rakud, mis ei ole enam nii aktiivsed ja järjest halvenev verevarustus.
2. Muutused maitsmis- ja haistmismeeles
Vananedes muutub maitsmis- ja haistmismeel nõrgemaks. Eakas ei tunne enam toidu maitset hästi, mispärast ei pruugi toit olla enam meeldiv ja söögiisu väheneb. Maitsmismeele nõrgenemisega võib juhtuda, et eakad hakkavad toitu üle soolama, mis mõjub halvasti veresoonkonnale.
3. Lihaste nõrgenemine
Mälumiseks vajalikud lihased nõrgenevad, muutes tahke toidu mälumise raskemaks. Eakas võib hakata eelistama pehmeid ja vedelaid toite, mis aga ei sisalda kõiki vajalikke toitaineid.
4. Muutunud süljeeritus
Süljeeritus muutub vanuse suurenedes. Paljud ravimid teevad suu kuivaks, mis muudab toidu närimise raskeks ja suurte ning kuivade toiduainete neelamise ebamugavaks. Lisaks võivad teatud haigused, näiteks Parkinsoni tõbi, põhjustada ülemäärast süljeeritust, mis võib häirida normaalselt söömist.
5. Halvenenud hammaste tervis
Paljud eakad kannatavad halva hambumuse käes. Puuduvad või põletikulised hambad, valulikud igemed või ebasobivad hambaproteesid muudavad kõvemate toiduainete söömise valulikuks.
6. Sama toidu üleküllastus
Eakatel ei teki tüdimust ühe ja sama toidu vastu. Seepärast võib eakas hakata sööma pidevalt sama toitu. See võib põhjustada üksluiset toitumist ning eakas ei saa kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale toidust kätte.
7. Haigused
Erinevad haigused võivad halvendada eakate toitumist, näiteks neerupuudulikkus, diabeet, suuõõne haigused, seedekulgla probleemid, dementsus, Parkinsoni tõbi, depressioon jne. Demente inimene võib unustada ära, kas ta on söönud või kuidas seda valmistada. Depressioon on eakatel väga sage söögiisu kaotuse ja kaalukaotuse põhjus.
8. Ravimid
Erinevad ravimid ja nende kombinatsioonid mõjutavad toitumist. Ravimid võivad teatud toitainete omastamist kehas vähendada. Samuti vähendavad teatud toiduained ravimite toimet. Ravimite kõrvaltoimena võib kaasneda isutus, maitsemeele muutus ja kõhuprobleemid.
9. Juurdepääs toidupoodidele
Eakal on raskendatud liikumine ja/või transpordi puudumine, mille tagajärjel ei saa ta toiduaineid poest tuua, et normaalselt süüa.
10. Sotsiaalne isolatsioon
Liikumise halvenedes ja üksi elades võib eakal tekkida üksindustunne ja sotsiaalne isolatsioon. See mõjub halvasti vaimsele tervisele, mis omakorda võib vähendada söögiisu.
11. Kehaline võimetus
Vananedes kehaline võimekus langeb. See tähendab, et eakad ei jõua enam füüsiliselt süüa valmistada, mille tagajärjel jäetakse toidukordi vahele või süüakse ebatervislikku valmistoitu.
12. Vähenenud sissetulek
Tavaliselt inimeste sissetulek väheneb pensionile jäädes. Samas tervise halvenemisega kulutused rohtudele ja tervise hoidmisele suurenevad. Paraku on Eestis palju vanureid, kellel pole võimalik oma pensioni eest osta mitmekesist ja tervislikku toitu.
13. Nägemise ja kuulmise halvenemine
Kui eakal on halvenenud nägemine ja kuulmine, muutub toiduvalmistamine raskemaks ja ei ole toit enam nii mitmekesine.
Mida teha tervislikuks toitumiseks?
Tervise Arengu Instituut on oma koduleheküljel välja toonud abistavad reeglid, mis aitavad eakatel tervislikumalt toituda. Nende seas:
1.Söödud toidust saadav energiakogus peab olema tasakaalus füüsilise aktiivsusega. Keskmine päevane energiavajadus pensionieas meestel on 2000 kcal ja naistel 1700 kcal.
2.Toit peaks olema mitmekülgne ja sisaldama rohkesti erinevaid köögivilju. Paar korda nädalas tuleks süüa kala.
3.Igapäevaselt tuleks süüa leiba, putru ning kartulit või makarone. Nii saab keha kiudaineid, mis aitavad hoida normis kolesterooli taset ja veresuhkrut ning mõjuvad hästi seedimisele.
4.Eelistada väherasvast piima ja piimatooteid. Söögitegemisel tuleks eelistada lisatud rasvadena taimeõlisid, sest rasvane toit aeglustab seedimist ja toitainete imendumist.
5.Päevas tuleb juua 2–3 klaasi puhast vett. Seda lisaks toidust saadavale vedelikule. Vesi soodustab seedimist ja aitab tekitada isu. Vee vajalikkusest ja vedelikupuuduse vältimise kohta saab lähemalt lugeda meie varasemast artiklist.
6.Süüa tuleb regulaarselt, pigem sagedamini ja korraga väiksemate portsjonite kaupa. Päevas peab olema vähemalt kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala.
6.Vahepalaks sobib süüa puuvilja, jogurtit, hapupiima, võimalusel ka pähkleid, seemneid, mandleid.
8.Maiustusi ja alkoholi tuleks vältida või tarbida võimalikult vähe ja harva. Magusaisu täitmiseks võib süüa erinevaid puuvilju ja marju.
9.Süües lõuna- või õhtusööki, pea meeles taldrikureeglit. Taldrikureegliks on pool taldrikutäit köögivilju, näiteks salatina või aurutatult. Veerand taldrikutäit valku, näiteks liha, kala, muna või kaunviljad. Ülejäänud veerand peaks sisaldama süsivesikuid, nagu näiteks kartul, riis või makaron, eelistatult täisteratooted.
Näide taldrikureegli söögikorrast.
Vaegtoitumise vältimiseks tuleks jälgida üksi elavaid vanureid, et nad toituksid mitmekesiselt ja piisavalt. Vajadusel aidata neid toidupoes käimise ja söögitegemisega. Lisaks on võimalus tellida eakale soe toit koju või võtta koduabiteenus, mille käigus hooldaja abistab toidukorra valmistamisega. Kindlasti tuleks rääkida toitumisega seotud probleemidest arstiga.
Kasutatud allikad
Infomaterjal “Eaka Inimese Toitumine”, Jaana Annuk
Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumisteaduse Selts, “Eakate inimeste toitumine ja kehaline aktiivsus”
Eakate Terviseentsüklopeedia, Peter Abrahams
