7 enamlevinud terviseprobleemi eakatel
Vananemine ja vanadus ise ei ole otseselt haigus, vaid elu paratamatu ja loomulik osa. Siiski käib vananemisega kaasas hulga erinevaid füsioloogilisi muutusi, mis võivad põhjustada terviseprobleeme. Spetsialistid on välja selgitanud, et enamikul eakatel on vähemalt üks krooniline haigus. Paljud pikaajalised haigused ja terviseprobleemid võivad halvendada vanurite üldist enesetunnet ja heaolu ning muudavad raskeks endaga toimetuleku. Seepärast on vajalik eakate tervist regulaarselt kontrollida ning jälgida uute sümptomite teket. Toome välja enamlevinud haigused ja terviseprobleemid, mis tihti eakatel esinevad, et saaksite neid ennetada ja nende sümptomite tekkimisel võimalikult ruttu jälile.
1. Liigesekulumus ehk artroos
Artroosi puhul on tegemist enim levinud krooniline liigesehaigusega. Kuigi artroosi haigestuvad ka noored, esineb seda rohkem eakatel, kelle liigeste pindu kattev kõhr on aja jooksul kulunud ja kahjustunud. Artroos esineb sagedamini inimestel, kellel on ülekaal, varasemad liigese traumad ja põletikud, liigeste ülekoormus, nõrgad lihased ja kelle perekonnas on esinenud ka teistel liikmetel osteoartroosi. Liigesekulumus väljendub tavaliselt valus ja jäikuses liigestes, vahel võib esineda ka turseid ning liigese ümber võivad tekkida luuvohandid ja esineda deformeerumist. Kuna tegemist on kroonilise haigusega, ei saa artroosi lihtsalt välja ravida. Siiski on arstid välja töötanud erinevaid ravimeetodeid, mis aitavad ennetada edasisi kahjustusi ning vähendavad valu. Lähemalt saab osteartoosi kohta lugeda siit.
2. Luuhõrenemine ehk osteoporoos
Luuhõrenemine on haigus, mille korral on luukoe lagundamine kiirem kui uue tekkimine. See muudab luud hapraks ja nõrgaks ning inimesel võivad sagedamini tekkida luumurrud. Osteoporoosi teke on suurem kõrges eas naistel, kellel on madal suguhormoonide tase (menopaus), kilpnäärme ületalitlus ja pärilik eelsoodumus. Samuti soodustab luude hõrenemist vähene füüsiline koormus, suitsetamine ja alkoholi tarbimine ning vähene D-vitamiini ja kaltsiumi kogus kehas. Osteoporoosi on raske märgata, kuna varajases staadiumis ei esine selgelt eristatavaid sümptomeid. Enamasti kahtlustatakse luude hõrenemist luumurru korral, mis tekkis tavapäraselt kergemini. Haiguse arenedes võivad sümptomiteks olla pikkuse vähenemine, seljavalu ja ettepoole hoidev kehaasend. Luude hõrenemist aitab ennetada ja kontrolli all hoida kaltsiumi ja D-vitamiini rikas dieet, kehaline aktiivsus ja õiged asendid istumisel, kummardamisel ja tõstmisel. Rohkem infot osteoporoosi kohta saab siit.
3. Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertensioon
Hüpertensioon on kõige enamlevinum eakaid vaevav südame- ja veresoonkonna haigus. Eesti Haigekassa andmetel on hinnanguliselt enam kui 60% eakatel kõrgenenud vererõhk. Tihti arvatakse, et vananedes peabki vererõhk tõusma, kuid tegelikult see nii ei ole. Hüpertensiooniks peetakse vererõhu näitu, mis on korduvalt olnud üle 140/90 mmHg. Levinumateks kõrge vererõhu tunnusteks on peavalud, sealhulgas ka pearinglus, kohisevad kõrvad ja raskustunne rinnus. Vererõhku aitab kontrolli all hoida tervislik toitumine, füüsiline aktiivsus, stressi vältimine ning suitsetamisest ja alkoholist loobumine. Täpsemalt saab hüpertensiooni kohta lugeda siit.
4. Hingamisteede haigused
Erinevad hingamisteede haigused nagu astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) võivad vanemaks saades süveneda. KOK-i diagnoositakse enamasti üle 40-aastastel inimestel, kellel esineb hingeldus, mis suureneb füüsilisel koormusel ja liikumisel, krooniline köha ja rögaeritus. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on seotud suitsetamisega, kuid teket võivad soodustada ka pikaaegne tolmustes tingimustes töötamine, kaasnev astma või lapseeas sageli põetud hingamisteede põletikud. Sümptomite süvenedes tasuks raviarsti uuesti külastada, et raviskeemi uuendada. Lähemalt saab KOK-i kohta lugeda siit.
5. Diabeet ehk suhkrutõbi
Kõrge iga on riskiteguriks II tüübi diabeedi tekkeks. Diabeet kujutab endas kroonilist ainevahetushaigust, mille korral keha ei tooda piisavalt insuliini. Sagedasemateks diabeedi tunnusteks võivad olla jõuetus, ootamatu kaalulangus, pidev janu ja nälg, aeglaselt paranevad haavad ja sagedased põletikud ning ähmane nägemine. Diabeedi puhul on väga oluline hoida veresuhkru taset normis, sest ravimata jätmise korral võib diabeet tekitada kaasuvaid haiguseid nagu näiteks neeruhaigus ja silma võrkkesta haigus. Kuna tegemist on ainevahetushaigusega, aitab kõige paremini diabeeti ennetada ja kontrolli all hoida normaalne kehakaal, tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus. Rohkem infot diabeedi kohta saab Eesti Diabeediliidu kodulehelt.
6. Alzheimeri tõbi
Alzheimer on kõige sagedasem dementsuse põhjus. Selle suurimaks riskifaktoriks on kõrge iga, esinedes kõige sagedamini 65. aastastel naistel. Alzheimerile viitavad erinevad dementsuse sümptomid, mis oleme oma varasemas “10 dementsusele viitavat ohumärki” postituses välja toonud. Dementsust ja sellest tulenevad Alzheimeri tõve aitab mõningal määral pidurdada tervislik eluviis, regulaarne liikumine, mitmekülgne toitumine, vaimne aktiivsus ja sotsialiseerumine.
7. Depressioon
Paraku esineb paljudel eakatel depressioon. Statistika kohaselt võib pea 40 protsendil üle 65-aastastel olla depressioon. See võib olla tingitud vähesest sotsialiseerumisest, iseseisva toimetuleku vähenemisest, eesmärkide puudumisest, vähesest liikumisest ja rutiini tekkimisest. Depressioon on haigus, mida on väga raske märgata eriti vanurite puhul, kuna tihtipeale eakad ei kurda oma kaebusi või peetakse sümptomeid ravimite kõrvaltoimeks. Depressioon ei mõjuta ainult vaimset tervist, vaid tihti lööb ta eakate puhul välja just muutatustena kehas. Vanuri immuunsüsteem võib nõrgeneda ning krooniliste haiguste sümptomid süveneda. Seepärast peaks hoolega jälgima muutusid eaka käitumises ja tujudes ning kahtluse korral arstiga ühendust võtma, et depressioon ei jääks märkamata. Õige diagnoosi korral on võimalik depressiooni ravida. Rohkem infot depressiooni, selle ennetamise ja ära tundmise kohta saab peaasi.ee kodulehelt.
