EHA OÜ

9 tegevust, mis aitavad eakatel vähendada depressiooni riski ja parandavad mälu

Depressioon on eakate seas paraku väga levinud, mis aga ei tähenda, et see oleks normaalne osa vananemisest. Eakate depressioon võib olla tingitud üksindusest, elueesmärgi puudumisest ning rutiinsest ja vähe aktiivsest eluviisist. Vanemas eas on depressiooni tihti raske diagnoosida, kuna eakate sümptomid on erinevad kui noortel. Samuti aetakse mõnikord vanurite depressiooni segamini krooniliste haiguste või ravimite kõrvalmõjuga. Siiski on väga oluline depressiooni võimalikult varakult diagnoosida, sest ravimata jätmisel võib see suurendada südame- ja veresoonkonna haigestumist ning raskendada haigustest taastumist. Enamlevinud depressiooni tunnusteks vanuritel on isutus ja järsk kaalulangus, unetus, keskendumis- ja tähelepanuhäired, apaatsus, ärritunud ja segaduses meeleolu ning lootusetu või väärtusetu enesetunne. Depressiooni kohta saab rohkem lugeda ka meie  “7 enamlevinud terviseprobleemi eakatel” artiklist. Erinevad uuringud näitavad, et inimestel kellel on hobid või harrastused, kannatavad vähem depressiooni, stressi ja meeleolulanguse käes. Samuti aitavad erinevad hobid parandada mälu ning kognitiivset võimekust. Seepärast oleme kokku kogunud 9 erinevat tegevust, mis aitavad tõsta eakate meeleolu ning parandada mälu.

1. Käsitöö

Paljudele eakatele meeldib käsitööga tegeleda, kuna see ei vaja suurt füüsilist pingutust. Käsitööga tegelemine on rahustav ja lõõgastav ning pakub saavutustunde. Erinevad näputööd aitavad hoida meele aktiivsena ja toetavad käelist tegevust ning peenmotoorikat. Lisaks saavad eakad enda tehtud käsitööesemeid kinkida oma lähedastele, mis pakub suurt rõõmu nii kingi saajale kui tegijale. Vanuritele sobivaid käsitööliike on palju, näiteks heegeldamine, kudumine, tikkimine, viltimine, õmblemine jne. Samuti ei ole käsitöö harrastamine väga kallis hobi, sest selle jaoks saab materjale taaskasutada.

2. Aiandus

Taimede eest hoolitsemine ja nende kasvamise jälgimine aitab eakatel vähendada depressiooni sümptomeid ning tõstab meeleolu. Taimed pakuvad palju silmailu ja rikastavad söögilauda. Lisaks vaimse tervise parandamisele, aitavad aiatööd ka tõsta kehalist aktiivsust ning parandada liikuvust ja suurendada jõudu. Samas on oluline jälgida, et aiatööd vastaksid eaka füüsilisele võimekusele ning ei oleks liiga koormavad. Oma aia puudumisel, saab kasvatada taimi ka rõdul või aknalaual.

3. Lugemine

Lugemine on suurepärane viis aja maha võtmiseks ja lõõgastumiseks. See sobib hästi eakatele, kellele valmistavad käsitöö ja füüsilised tegevused raskusi. Raamatud aitavad paremini keskenduda ning viivad mõtted argipäeva muredest eemale. Uuringud näitavad, et lugedes pulss aeglustub ning stressi level langeb. Lisaks aitab lugemine paremini uinuda, parandab mälu ning aitab aeglustada Alzheimeri sümptomite teket.

4. Ristsõnad ja sudokud

Ristsõnade ja sudokude lahendamine on väga rahuldust pakkuv tegevus, mis sobib hästi eakatele meelelahutuseks. Neid lahendades tekib vanuritel edutunne, mis motiveerib ja aitab vähendada stressi. Ristsõnad ja sudokud on kasulikud probleemide lahendamise oskuse hoidmiseks, need hoiavad mõistuse teravana ja parandavad kognitiivseid võimeid. Ristsõnad aitavad aeglustada dementsuse sümptomeid, kuna neid lahendades tuleb kasutada eakal lühimälu teadmisi. Ristsõnu ja sudokusi on erineva raskusastmega, seega leiab iga eaka võimetele vastava ning saab oskuste arenedes liikuda raskemate juurde.

5. Kehaline aktiivsus

Kerge treeningu ja kehalise aktiivsuse ajal toodab aju rohkem õnnehormooni ehk endorfiini. Õnnehormoon aitab vähendada valu, peletada stressi ja parandada nii meeleolu kui ka vaimset tervist. Treenimisel on ka täiendav mõju, see tugevdab südame-veresoonkonda ning vähendab vererõhku. Vajaliku koguse kehalise aktiivsuse täitmiseks ei pea otseselt ainult sporti tegema. Treeningu alla käib väga palju erinevaid tegevusi, mille seast saab valida eakale meelepärase ja tema võimetele vastava. Näiteks võimlemine, ujumine, tantsimine või jalgrattasõit aitavad kaasa veel ka tasakaalule ja liigestele. Jalutamine on samuti tõhus viis kehalise aktiivsuse tagamiseks. Lisaks on värskel õhul rahustav ja meeleolu tõstev mõju. Selleks, et eakas oleks motiveeritud rohkem aktiivne olema, tasuks leida seltsiline, kellega koos erinevaid tegevusi teha. Nii saab eakas ka oma suhtlemisvajadust täita ja rohkem sotsiaalsem olla.

6. Lauamängud

Lauamängud ei ole mitte ainult tore viis aja veetmiseks ja sotsialiseerumiseks. Nendel on ka palju eeliseid eakate tervise parandamisel. Lauamängud tõstavad tuju ja vähendavad stressi ning parandavad depressiooni. Samuti aitavad erinevad mängud parandada mälu, koordinatsiooni ning pidurdada dementsuse ja Alzheimeri süvenemist. Strateegilised mängud, nagu male, kabe ja trips-traps-trull sobivad hästi mälu treenimiseks. Erinevad kaardimängud ja memokaardid on samuti head mälu parandamiseks ja meelelahutuseks. Lauamänge on olemas nii üksi mängimiseks kui ka seltskonnaga. Tänu suurele valikule ei tekita lauamängud tüdimust ning igale eakale leidub meelepärane mäng.

7. Pusled

Puslede kokkupanek on väga kasulik eakate vaimsele tervisele ja mälule. See pakub rõõmu, rahustab meelt ja tõstab tuju. Pusle nõuab keskendumist, mis parandab nii lühi- kui ka pikaajalist mälu. Pusle lahendamine tõstab kognitiivseid oskuseid, mis aitavad vähendada dementsuse tekke riski. Kui eakal on dementsus ning ta ei suuda suuri ja keerulisi puslesid enam kokku panna, siis tasuks pakkuda talle kergemaid puslesid, mis on samamoodi väljakutsuvad.

8. Joonistamine

Joonistamisel, maalimisel ja värvimisel on teraapiline mõju. Kunstilised tegevused aitavad kaasa meelte avamisele, keskendumisele ja loomingulisusele, mis omakorda mõjub lõõgastavalt ja aitab võidelda masendusega. Käelised liigutused joonistades parandavad koordinatsiooni ja peenmotoorikat. Ka mäluprobleemidega inimesel võib olla palju lihtsam ennast, sõnade asemel, piltides väljendada. Seepärast on kunstiga tegelemine ideaalne hobi eakatele. Joonistamiseks ja maalimiseks on palju erinevaid võimalusi ja vahendeid, mille seast valida. Kui eakale ei meeldi joonistada, võib proovida täiskasvanutele mõeldud värviraamatuid, mis aitavad samuti ärevusega võidelda ja tekitavad saavutustunde.

9. Suhtlemine

Suhtlemine on täiskasvanud inimese jaoks elementaarne tegevus. Paraku vanaduses ei ole inimesed enam nii sotsiaalsed. Põhjuseks võib olla üksi elamine, raskendatud liikumine ja depressioon. Samas on kaasahaarav vestlus ja teistega suhtlemine eakate jaoks tõeliselt kasulik viis vaimselt aktiivseks jääda. Nimede meeldejätmine ja päevakohaste teemadega kursis hoidmine aitab eakatel vältida üksindust ja igavust, tõstes samal ajal tuju. Suhtlemine aitab üksindusest tingitud masendust leevendada.

Kui eakas elab üksi ning tal ei ole lähedasi, kes saaksid käia regulaarselt tal külas, siis tasuks kaaluda seltsilise teenuse võtmisele. EHA seltsilise teenuse hooldajad käivad eakatega jalutamas, viivad läbi kergeid võimlemisharjutusi, mängivad lauamänge ja on heaks vestluskaaslaseks. Täpsemalt saab teenusega tutvuda siin. Kui kahtlustad, et eakas kannatab depressiooni all, tuleks konsulteerida eaka perearstiga. Lähemalt saab depressiooni kohta infot peaasi.ee leheküljelt.