Hooldamise mõju omastehooldajatele
Sotsiaalministeerium tellis Turu Uuringute AS-ilt 2022. aasta kevadel “Elanikkonna hoolduskoormuse uuringu”, et saada ülevaade omastehooldajate hetkeolukorrast ja abivajadusest. Nüüd on uuringu tulemused käes ja teeme sellest kokkuvõtte.
Sisukord
- Kui palju on omastehooldajaid Eestis?
- Milliseid tegevusi tehakse hooldamise käigus?
- Kui suur hoolduskoormus on hooldajatel?
- Kuidas mõjutab hooldamine hooldaja igapäevaelu?
- Hooldamise mõju hooldaja palgatööle ja õpingutele
- Hooldamise mõju hooldaja tervisele
- Mis kulud kaasnevad hooldamisega?
- Abi ja teenuste kasutamine hooldamisel
- Mida arvavad vastajad hooldusteenuste kasutamise kohta?
Kui palju omastehooldajaid on Eestis?
Uuringu käigus küsitleti üle Eesti 5607 vähemalt 16-aastast elanikku. Küsitletute seas tegeleb omastehooldusega 15% vastanutest. Nende seas 7% hooldab leibkonna liiget ning 10% väljaspool leibkonda elavat inimest. Suuremalt jaolt (73% vastanutest) hooldavad ühte inimest, 20% kahte ning 7% kolme või enamat inimest. Hooldajatest 75% hooldab vanaduspensioniealist, 28% tööealist ning 11% alla 16-aastast inimest.
Milliseid tegevusi tehakse hooldamise käigus?
Kõige rohkem vajavad hooldatavad abi toidu, ravimite ja muu kauba koju toomises (seda teeb 86% hooldajatest). Samuti pakuvad enamus (82%) hooldajatest hooldatavatele ka igapäevaselt seltsi ja on vestluskaaslaseks. Teised tegevused, millega hooldajad abistavad on:
- Abistamine kodustes toimingutes (söögi tegemine, koristamine, muru niitmine ja/või muud majapidamistööd) – 79%
- Abistamine transpordiga – 61%
- Hooldatava abistamine e-teenuste kasutamisel – 51%
- Abistamine keeruliste/uute ülesannete lahendamisel – 47%
- Abistamine teiste inimestega suhtlemisel – 47%.
- Abistamine enesehooldus- ja hügieenitoimingutes (nt üle keha pesemine, riietumine, toitmine, tualetis käimine, mähkmete vahetamine jms) – 43%
- Abistamine vajalike asjade meelespidamisel või vajalikele tegevustele keskendumisel – 43%
- Abistamine kodust väljas jalgsi ringi liikumisel – 42%
- Abistamine psühholoogiliste raskuste ja probleemidega toimetulekul – 41%
- Abistamine regulaarsetes tervisetoimingutes (ettenähtud ravimite andmine, hooldatava süstimine, tema haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms) – 40%.
- Hooldatavale ööpäevaringse järelevalve pakkumine – 30%
- Abi osutamine töötamisel või õppimisel – 26%
- Abi osutamine ühiskonnaelus osalemisel – 22%
- Muudes tegevustes – 6%
Kui suur hoolduskoormus on hooldajatel?
Hooldajatest 16% peab oma hoolduskoormust suureks, sealjuures 2% talumatult suureks. Leibkonnaliikme hooldajatest hindab oma koormust suureks/talumatult suureks 25% ning väljaspool leibkonda hooldajatest 9%. Tunnetatud suur hoolduskoormus on seotud nii hooldatavate arvuga (hooldatavate arvu suurenedes kasvab ka tunnetatud koormus), vanusega (suurt koormust tuntakse sagedamini juhul, kui hooldatav on alla 65-aastane) kui ka talle osutatava abi iseloomuga (kõige sagedamini tunnevad suurt koormust hooldajad, kes osutavad oma hooldatavale ööpäevaringset järelevalvet). Oma hoolduskoormust peavad keskmisest sagedamini suureks halva tervise või majanduslike toimetulekuraskustega hooldajad. Hooldajatest 35% hinnangul nende hoolduskoormus lähema 12 kuu jooksul suureneb. Hoolduskoormuse suurenemist peavad keskmisest sagedamini tõenäoliseks need hooldajad, kes hindavad oma praegust koormust mõõdukaks (44% arvab, et tema koormus kasvab) või suureks/talumatult suureks (50%).
Kuidas mõjutab hooldamine hooldaja igapäevaelu?
Hooldajad on eluga keskmiselt vähem rahul kui inimesed, kes hooldamisega ei tegele. 54% hooldajatest on enda hinnangul pidanud hoolduskohustuste tõttu oma igapäevaelus millestki loobuma. Kõige sagedamini on hooldamise tõttu vähendatud huvialade/hobidega tegelemist (27%). Lisaks on omastehooldajad pidanud loobuma või vähem aega pühendama ka järgmistele asjadele ja tegevustele:
- Soovitud määral puhkamine või magamine – 23%
- Soovitud määral reisimine – 22%
- Aja veetmine sõprade ja tuttavatega – 24% või teiste pereliikmetega – 18%
- Pidanud hooldamise tõttu pere kulutusi vähendama –17%
- Pidanud loobuma töötamisest – 8%, sh mittetöötavatest hooldajatest 14%
- Pidanud müüma midagi väärtuslikku – 1%
- Kolima odavamale eluasemele – 1%
Hooldajatest kümnendik tunneb, et pole hooldamise tõttu saanud piisavalt oma tervise eest hoolitseda (nt arstil käia, piisavalt liikuda või spordiga tegeleda).
Hooldamise mõju hooldaja palgatööle ja õpingutele
Tööealiste hooldajate seas on tööhõive pisut madalam kui samaealiste mittehooldajate seas. Hoolduskoormuse kasvades täiskoormusega töötajate osakaal väheneb, ning suureneb osalise koormusega töötajate osakaal. Perekondlike kohustuste (sh lähedase hooldamise) tõttu on raskusi tööülesannetele keskendumisel kogenud 77% töötavatest hooldajatest. Abistamise ja hooldamise (negatiivset) mõju tunnetab oma tööelule/õpingutele 38% töötavatest/õppivatest hooldajatest. Hooldamisega toimetulemiseks on hooldajad pidanud järgmiseid tegevusi tegema:
- Vähendama töökoormust – 13%
- vähendama õppekoormust – 1%
- Võtma tasustamata vabu päevi – 12%
- Võtma hoolduspuhkust – 6%
- Võtma hoolduslehe – 4%
- Hakkama tegema kaugtööd – 6%
- Vahetama töökohta – 4%
- Loobuma edutamisest – 3%
- Loobuma õppimisest või täiendkoolitusest – 4%
- Loobuma ajutiselt töötamisest – 2%
- Tegema midagi muud – 4%
Tööealistest hooldajatest, kes ei tööta ega ole pensionil, oleks 62% enda hinnangul valmis sobiva töökoha olemasolul tööle asuma, kui nende poolt hooldatava inimese/inimeste abivajadused oleksid kaetud teiste abistajate poolt või ametlike teenustega. Kui teiste inimeste hooldamine oleks tulevikus paremini tasustatud kui täna, oleks 33% tööealistest hooldajatest valmis töötama osalise koormusega ja 15% töötamisest täielikult loobuma, et tegeleda rohkem hooldamisega. Neist, kes oleksid valmis töötama osalise koormusega või töötamisest loobuma, oleks 41% valmis tulevikus leppima väiksema sissetuleku või pensioniga (eelistades töötamise lõpetada või töötada osalise koormusega).
Hooldamise mõju hooldaja tervisele
Hooldajate seas esineb kroonilisi haigusi, tervisest tulenevaid tegevuspiiranguid, puudeid ning töövõime vähenemist/töövõimekadu sagedamini kui mittehooldajate seas. Võrreldes mittehooldajatega hindavad hooldajad oma tervist keskmiselt halvemaks. Oma tervise halvenemist (viimase 12 kuu jooksul) tunnetab 46% hooldajatest, sh 73% suure/talumatult suure hoolduskoormusega hooldajatest. 12 kuu jooksul on peaaegu alati/tihti üleväsimust tundnud 54% hooldajatest. Depressioonisümptomeid on kogenud 46% hooldajatest. Nii üleväsimuse kui depressioonisümptomite kogemine suureneb hoolduskoormuse kasvades. Siiski pole hooldamine tugevaim tervise enesehinnangut ning depressioonisümptomite esinemist prognoosiv tegur – sellest olulisemaks mõjuteguriteks osutusid nt inimese vanus ning majanduslik toimetulek.
Mis kulud kaasnevad hooldamisega?
Lähtudes leibkonna kogusissetulekust on hooldajate sissetulekud keskmiselt pisut väiksemad kui mittehooldajatel. Leibkonnas hooldavate inimeste sissetulekud on keskmiselt madalamad kui väljaspool leibkonda hooldavatel inimestel. Mida suurem on hooldajate enesehinnanguline hoolduskoormus või hooldamisele kuluv aeg, seda madalamad on keskmiselt ka hooldajate sissetulekud. Hooldajatest kogeb enda hinnangul majanduslikke toimetulekuraskusi 64%, sealjuures suuri raskusi 10%. Majanduslike toimetulekuraskuste kogemine sageneb hoolduskoormuse kasvades: suurt/talumatult suurt hoolduskoormust tundvatest hooldajatest kogeb majanduslikke toimetulekuraskusi 83%, sealjuures suuri raskusi 28%. Hooldajatest 52% on viimase 12 kuu jooksul teinud hooldatava abistamise või hooldamisega seoses rahalisi väljaminekuid, nt maksnud tasuliste hooldusteenuste, hooldatava ravimite, transpordi, pesemis- ja hooldusvahendite, abivahendite jms eest. Keskmine 12 kuu jooksul hooldamisega seoses kulutatud summa oli 300 eurot. Vanaduspensioniealise inimese hooldamisel on hooldamisega seotud kulutused keskmiselt pisut väiksemad kui lapseealise või tööealise inimese hooldamisel. Valdav enamus hooldajatest (78%) hooldamise eest materiaalset kompensatsiooni ei saa. Materiaalset kompensatsiooni saab hooldamise eest 22% hooldajatest, sealjuures 13% hooldajatoetust ning 10% materiaalset kompensatsiooni hooldatavalt või tema lähedastelt. Leibkonnas hooldajatest saab materiaalset kompensatsiooni 27% (sealjuures hooldajatoetust 19%) ning ainult väljaspool leibkonda hooldajatest 17% (sealjuures hooldajatoetust 9%).
Abi ja teenuste kasutamine hooldamisel
Võrgustik, kellelt saada emotsionaalset tuge, on hooldajatel keskmiselt väiksem kui mittehooldajatel. Sealjuures 7%-l hooldajatest pole ühtegi inimest, kellele keerulises olukorras loota. Hooldajatest 4% kuulub mõnda tugigruppi, kus tegeletakse omastehoolduse ja hoolduskoormuse teemadega, ning 11% oli sellistesse gruppidesse kuulumisest huvitatud. Hooldajatest 64%-l on enda hinnangul võimalik hoolduskoormust kellegagi ilma tasu maksmata jagada. Valdav osa (85%) hooldajatest ei ole viimase 12 kuu jooksul oma hooldatava tarbeks tasulisi hooldusteenuseid kasutanud. Tasulisi hooldusteenuseid on kasutanud või hooldamiseks abilisi palganud 14% hooldajatest. Hooldajatest, kes on hooldamisel tasulist abi/teenuseid kasutanud, tegi seda 54% regulaarselt ja 51% oli kasutanud ühekordseid teenuseid. Hooldajatest, kes pole hooldamisel tasulist abi/teenuseid kasutanud, pole 56% enda hinnangul sellist abi vajanud, 24% tõi põhjuseks rahapuuduse ning 17% selle, et hooldatav pole nõus lisaabi või teiste abistajatega. Muid põhjusi, nt teenuste pikki järjekordi, infopuudust ja piinlikkustunnet abi küsida toodi esile harvemini. Hooldajatest 61% vajab enda hinnangul hooldustegevuste juures abi (või märkis, et hooldatav vajaks mõne tegevuse juures täiendavat abi). Leibkonnas hooldajatest tundis vajadust täiendava abi järele 67% ja ainult väljaspool leibkonda hooldajatest 57%. Hooldajad vajaksid kõrvalist abi järgmiste tegevustega:
- Hooldatava toetamisel toimetulekuks psühholoogiliste raskuste ja probleemidega – 26% hooldajatest
- Hooldatava abistamisel transpordiga – 25%
- Hooldatava abistamisel keeruliste või uute ülesannete lahendamisel – 24%
- Hooldatava abistamisel kodust väljas jalgsi ringi liikumisel – 23%
- Hooldatavale seltsi pakkumisel ja igapäevasel suhtlemisel – 22%
- Abi hooldatavale ööpäevaringse järelevalve osutamisel – 18%
- Hooldatava abistamisel enesehooldus- ja hügieenitoimingutes – 18%
- Hooldatava abistamisel regulaarsetes tervisetoimingutes – 15%
Elanikest 62% on huvitatud tasuliste hooldusteenuste kasutamisest, et enda hoolduskoormust vähendada. Hooldajatest on tasuliste hooldusteenuste kasutamisest huvitatud 49%. Huvi tasulisi teenuseid kasutada on keskmisest kõrgem nende hooldajate seas, kes hindavad oma hoolduskoormust suureks/talumatult suureks (72%), oma tervist halvaks/väga halvaks (61%) või kes tunnevad alati/tihti üleväsimust (55%). Tasuliste teenuste saamisel eelistavad nii hooldajad kui mittehooldajad kõige sagedamini hooldusteenuseid pakkuvat asutust või ettevõtet. Hooldajatest, kes tasuliste teenuste kasutamisest huvitatud pole, arvab 42%, et ei vaja neid teenuseid ning 29% tõi põhjuseks rahapuuduse. Rahapuudus oli kõige levinum argument ka mittehooldajate jaoks, kes tasuliste teenuste kasutamisest huvitatud pole. Lähedaste abistajatele või hooldajatele mõeldud koolitustel või kursustel on osalenud 9% hooldajatest. Huvi abistamise/hooldamisega seotud koolituste/täiendava teabe saamise vastu väljendas 48% hooldajatest. Suure/talumatult suure hoolduskoormusega hooldajatest on koolitustest/teabest huvitatud 70%, sealjuures kõige sagedamini soovitakse saada teavet selle kohta, kuidas hooldajana toime tulla iseenda ülekoormuse, stressi, meeleolulanguse, ärevuse või negatiivsete mõtetega, samuti ka teavet abistaja/hooldaja õiguste ja abi saamise võimaluste kohta.
Mida arvavad vastajad hooldusteenuste kasutamise kohta?
Elanike valmidus tulevikus hooldusteenuseid kasutada on küllaltki kõrge. Hooldusvajaduse tekkimisel eelistab 68% elanikest saada abi ka teistelt isikutelt ja asutustelt peale oma laste/lähedaste. Elanikest 54% plaanib hooldusvajaduse tekkimisel tulevikus oma hooldusteenuseid ise finantseerida või loodab selles laste abile, 39% aga leiab, et hooldusteenuseid peaks rahastama (ka) riik või kohalik omavalitsus. Ligi kolmandik elanikest pole antud teemale seni mõelnud või peab seda enda jaoks vähe huvipakkuvaks. Mure selle üle, kas ollakse suutelised tulevikus hooldusteenuste eest ise tasuma, on elanikkonnas mõõdukas. Täiendava hoolduskindlustuse loomisesse (mis tähendab, et palgast tuleks maksta täiendavalt mõni protsent nn hoolduskindlustusmaksu) suhtub positiivselt 56% tööealistest elanikest.
Artikkel on refereeritud Turu Uuringu AS “Elanikkonna hoolduskoormuse uuring” uuringust.
Uuringu täispikka aruande saab alla laadida siit.
