EHA OÜ

Jalutamise kasulikkus eakatele

Käes on see aeg aastast, kus õues olemiseks on täpselt paras ilm. Ei ole liiga palav ega liiga külm ja päikesevalgust on iga päevaga aina rohkem. Samuti muutub loodus iga päevaga aina rohelisemaks ning puhkeb õide. Seepärast on praegu ideaalne aeg regulaarseteks jalutuskäikudeks ja õues aja veetmiseks. Jalutuskäigud mitte ei paku ainult silmailu, vaid on ka väga kasulikud eakate tervisele ning soovitatuim viis päevase aktiivsuse tagamiseks. Tegelikult on regulaarsel liikumisel ja jalutamisel palju erinevaid kasulikke omadusi vanuri tervisele.

Positiivne mõju kehale

Jalutamisel on väga positiivne mõju tervele kehale. Igapäevane liikumine aitab hoida kehakaalu, tugevdab immuunsust ja suurendab füüsilist vastupidavust. Vanemas eas inimestele on kõndimine jõukohane ja efektiivne viis olla kehaliselt aktiivne ning säilitada tervislikku eluviisi, mis aitab hoiduda vanusega seotud terviseprobleemidest. Ka Tervise Arengu Instituut soovitab eakatel liikuda iga päev.

Alandab vererõhku

Mõõdukas tempos jalutamine aitab alandada vererõhku ning aeglustab pulssi, mis omakorda aitab ennetada erinevaid südame-veresoonkonna haiguseid.

Vähendab diabeedi riski

Erinevad uuringud on näidanud, et kõndimine aitab suurendada keha võimet töödelda glükogeeni ning seeläbi alandada veresuhkru taset, mis on 2. tüüpi diabeedi tekke põhjuseks.

Aitab kaasa D-vitamiini tootmisele

Me kõik teame, et päike aitab suurendada meie D-vitamiini varusid. Seega päikeselisel päeval kõndimine on hea võimalus loomulikult D-vitamiini juurde saada.

Kasulikkus vaimsele tervisele

Lisaks füüsilise tervise paranemisele on regulaarne jalutamine kasulik ka vaimsele tervisele. Kõndimine aitab parandada unekvaliteeti ja vähendab unehäireid, mis paraku paljudel vanadusega kaasnevad. Uuringud on näidanud, et jalutamine võib vähendada depressiooni ja pärsib kergeid kognitiivseid häireid, mis võivad suurendada Alzheimeri tekkeriski. Samuti tõstab jalutamine meeleolu ning rahustab.

Kõndimine parandab mälu

Mõõdukas tempos kõndimine suurendab verevoolu ajus ja suurendab seda aju osa, mis vastutab mälu eest. See tähendab, et kõndimine aitab parandada mälu, keskendumisvõimet ning aitab kaasa isegi loovusele.

Ohutus

Jalutades tuleks arvestada eaka liikumisvõime ja füüsilise vormiga ning valida vastavalt sellele sobiv tempo ja distants. Kui talvisel ajal ei ole pikalt kõndimas käidud, tuleks esialgu alustada väiksemate vahemaadega. Samuti võib alustada ka lihtsalt värske õhu käes viibimisega või koduaias kergemate toimetustega. Kui eakal esineb liikumisraskusi, tuleks üle vaadata, kas tal on olemas liikumiseks erinevad abivahendid nagu näiteks rulaator, käimisraam, jalutuskepp ning nende seisukord. Lisaks on olemas ka käimiskepid, millega saab teha kepikõndi, et muuta jalutuskäigud rohkem intensiivsemaks.


Eakatel, kellel on probleeme tasakaaluga, mäluga või teisi tervisehädasid, mis võivad jalutades välja lüüa, tuleks vältida üksi jalutamist. See ei tähenda, et siis peaks eakas jalutuskäigud ära jätma. Pigem soovitame võimalusel leida eakale jalutuskaaslane, näiteks mõni naaber, sõber, lähedane või EHA hooleandja, kes pakub jalutuskäikudel seltsi (loe lisaks seltsilise teenusest). Nii saab eakas turvaliselt ja mugavalt liikuda ning samas saab ta kellegagi sotsialiseeruda ning oma emotsionaalset heaolu tõsta.