Kuidas kütta turvaliselt ahju?
Talvised külmad ilmad on juba pikemat aega meid kostitanud ja sellega on täie hoo sisse saanud ka kütteperiood. Sellegipoolest juhtub külmal ajal palju kütmisest tingituid tulekahjusid. Tuletame meelde mõned näpunäited ohutuks kütmiseks ja jagame soovitusi, kuidas muuta kütmine eakatele turvalisemaks.
Küttekeha hooldus
Enne kütmishooaja algust tuleks veenduda, et küttekolded on töökorras. Tuleb üle vaadata, et korstnal, lõõridel ja ahjudel ei oleks pragusid ega lahtiseid kive. Samuti tuleb üle vaadata, et küttekollete uksed, luugid ja siibrid oleksid terved. Ahju, kamina ja pliidi ukse esine põrand peab kindlasti olema tulekindel, näiteks saab paigaldada ahjuplekki ukse ette põrandale. Enne kütteperioodi algust tuleb ära puhastada korstnad ja küttekehad. Kortermajades tellib tavaliselt korteriühistu kord aastas korstnapühkija, kes kontrollib ühtlasi ka ahjude ja pliitide seisukorda. Aga ka eramajades on kohustus korstent ja kütteseadmeid puhastada ning iga 5 aasta tagant tuleb tellida kutseline korstnapühkija.
Küttepuude toomine
Küttepuude toomine on tavaliselt suurimaks raskuseks eakatel kütmise juures ja tavaliselt asuvad puukuurid ka elumajast eemal. Et lihtsustada eakal iseseisvalt puude toomist, võib muretseda selleks abivahendeid, nagu aiakäru või lumisel ajal kelk. Talvisel ajal on murekohaks ka halvenenud teeolud, mis raskendavad liikumist ja suurendavad ohtu kukkumisele. Kukkumise vältimiseks tuleb teed puukuurini pidevalt hooldada- lükata ära lumi ja teha libedatõrjet. Kui eakal on raskusi ise puude toomisega, siis saavad lähedased aidata puid ette varuda. Sellisel juhul peab jälgima, et valmis toodud puid ei hoiustata küttekolde kõrval. Samuti tuleb jälgida, et puud ei jääks ette eaka liikumisteedele, et vältida kukkumisohtu.
Kütmine
Kütmiseks tuleb kasutada ainult selleks ette nähtud halupuid või briketti. Enne kütmist tuleks üle kontrollida, et küttekeha peal või läheduses ei oleks kergesti süttivaid asju, näiteks puupliidi peale ei oleks jäänud nõusid. Ka ette varutud küttepuid ei tohi hoida ahju vahetus läheduses. On väga oluline, et ahjudes ei põletaks vanu riideid, pakendeid ja muud prahti, sest need tekitavad liigset pigi ja tahma ning võivad küttesüsteemi eluiga lühendada. Kütmise juures on väga oluline vältida ülekütmist, millest paraku saavad paljud tulekahjud alguse. Reegel on, et pigem kütta mõõdukalt paar korda päevas, kui ühe korraga mitu ahjutäit. Kahe kütmise vahele võiks jääda kuskil 8 tundi vahet. Sealjuures ei soovita jätta viimast kütmist väga õhtu peale, et vältida küdeva ahjuga magama jäämist. Rohkem soovitusi kütmise kohta leiab Päästeameti kodutuleohutuks.ee veebilehelt.
Tuhk
Meedia on kajastanud palju juhtumeid, kus tulekahju saab alguse just valesti käsitletud tuhast. Selliste õnnetuste vältimiseks tuleks ahjust tuhk eemaldada alles siis, kui ahi ja tuhk on maha jahtunud. Vana tuhk tuleb panna tulekindlasse kaanega anumasse, näiteks metallist pange ja viia õue hoonetest ja süttivatest asjadest ohutule kaugusele. Enne tuha utiliseerimist tuleb oodata ja veenduda, et see on täielikult maha jahtunud. Kütteseadmeid tuleb regulaarselt tuhast tühjendada, et ahjus oleks tagatud piisav õhuvool. Nii saab vältida suitsu sisse ajamist ning vingugaasi teket ja ahi annab paremini sooja.
Suitsu- ja vingugaasiandurid
Lisaks kohustuslikule suitsuandurile peab igas tahkekütteseadmega (pliit, ahi, kamin) köetavas hoones olema ka vingugaasiandur. Paraku leidub veel majapidamisi, kus vastavad andurid puuduvad ja tihti kipub see nii olema just üksi elavatel eakatel. Seega aita oma lähedastel või üksi elaval naabril regulaarselt kontrollida, kas suitsu- ja vinguandurid on olemas, töökorras ning korrektselt paigaldatud.
Suitsuandur
Eakatele ja erivajadustega inimestele, kes ei ulatu ise suitsuandurini, on olemas palju erinevaid lahendusi. Näiteks võib soetada vaigistusnupuga suitsuanduri, mida ei pea valehäire korral laest alla võtma, vaid saab vajutada nupule, kasutades harjavart või jalutuskeppi. Olemas on ka suitsuandureid, millele saab juurde vaadata kaugjuhtimispuldi, millega andurit testida ning vaigistada. Üks variant on veel nutitelefoniga ühilduvad suitsuandurid, mida saab kontrollida läbi mobiilirakenduse ja häire korral saadab andur teavituse kohe telefoni. Sarnase põhimõttega on ka G4Si Nublu teenus, mille andur saadab häire korral teavituse juhtimiskeskusesse ning seejärel võetakse ühendust kontaktisikuga. Tegelikult võib julgelt helistada ka Päästeametisse, et küsida nõu erivajadusega inimesele andurite paigaldamise võimalustest. Päästeamet jagab lahkelt soovitusi ning tulevad vajadusel ka kohale, et aidata andurite paigaldamisega. Nemad saavad suitsuandurist vedada juhtmega patarei kasti eakale kätteulatavasse kohta, millest saab valehäire korral nööriga patarei välja tõmmata. Suitsuanduri paigaldamise juhised leiab Päästeameti kodutuleohutuks.ee veebilehelt.
Vingugaasiandur
Tavaline suitsuandur ei tuvasta vingugaasi, mispärast peab kindlasti ahjuküttega kodus olema ka vingugaasiandur. Vingugaas võib tekkida siibri liiga varajasel sulgemisel või kui siiber on unustatud lahti teha enne kütmist. Kuna vingugaas on lõhnatu ja värvusetu, siis ainuke võimalus vingugaasi tuvastamiseks on vingugaasiandur. Üldiselt käivad vingugaasiandurid seinale käeulatusse, sest vingugaas on õhust raskem ja levib just madalamal. Vingugaasianduri paigaldamise juhised leiab Päästeameti kodutuleohutuks.ee veebilehelt.
Lisameetmena võib üksi elavale eakale koju varuda tulekustuti ja tulekustutusvaiba ning selgitada nende kasutamist. Need ei ole küll kohustuslikud, kuid annavad hingerahu lähedastele ja häda korral tuli kiiresti kontrolli alla saada. Samuti soovitame hädaabinumber nähtavale kohale panna, näiteks külmkapi uksele ja lauatelefoni juurde. Õnnetuse korral võib meeltesegaduses häirekeskuse number lihtsalt ununeda. Üksi elavale eakale saab appi tulla ka koduabiteenus, mis sisaldab küttepuude toomist eluruumi ja vajadusel abistamist kütmisel.
