“Tunne dementsust, tunne Alzheimerit”

Iga aasta septembrikuus tähistatakse rahvusvahelist Alzheimeri kuud, mille eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust haiguse ja selle sümptomite kohta, pakkuda tuge ja vajalikke teadmisi kõigile, kes on haigusega seotud. 2022 aasta teemaks on: “Tunne dementsust, tunne Alzheimerit”, mis keskendub diagnoosi järgsele hooldamisele ja abi saamise võimalustele.
2022 aasta Alzheimeri kuu plakat
Teeme selgeks, mis on dementsus ja mis on Alzheimeri tõbi?
Dementsus
Dementsus on sündroom, mis enamasti aeglaselt süveneb, kahjustades inimese intellektuaalseid võimeid ja on tingitud aju orgaanilisest kahjustusest erinevates aju piirkondades. Dementsuse alla liigitatakse üle saja erineva vormi, millest kõige levinud (üle 60% juhtudest) on Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, Lewy kehadega dementsus, Parkinsoni tõvega kaasnev dementsus, otsmiku-ja kiirusagaraga seotud dementsus, Huntingtoni tõbi jpt. Igal vormil on veidi erinevad sümptomid ning diagnoosi saamine on vajalik hõlbustamaks hooleandja tööd, et dementsusega inimesel oleks täisväärtuslik elu.
Põgusa ülevaate esmaste sümptomite kohta saab lugeda meie varem ilmunud artiklist: “10 dementsusele viitavat ohumärki”.
Alzheimeri tõbi
Dementsuse levinuim vorm- Alzheimeri tõbi, on närvisüsteemi haigus, millega kaasneb närvisüsteemi taandarengu kiirenemine ja närvirakkude surm, närviülekandeid edastavate kontaktide ja virgatsainete hulga vähenemine. Haigus algab tavaliselt mäluhäiretega: tüüpilistel juhtudel ei suudeta uut informatsiooni omandada , säilitada ega reprodutseerida. Hilisstaadiumis võib kaduma minna ka varem omandatud informatsioon.
Kõige iseloomulikumad on kõnehäired: sõnavara vähenemine, kõnest ja loetust arusaamise häire ja vale sõnakasutus. Haiguse edasi kulgedes tekivad ka teised sümptomid, nende seas:
- Raskused igapäevatoimetustega
- Asjade valesse kohta paigutamine
- Halvenenud otsustusvõime
- Kaugenemine sotsiaalsetest tegevustest ja tööst
- Orientatsiooni kaotus ajas ja kohas
- Muutused käitumises ja meeleolus
Hoolitsus enese eest
“Elu dementsusega” on nõuanderaamat dementsusega inimese hooldajale, tema lähedastele ja perekonnale. Selle raamatu kaante vahele on autor koondanud oma vahetust kogemusest saadud praktilised näpunäited ja toimetulekunipid, mis aitavad hakkama saada selle keerulise haigusega. Selleks, et hooleandja saaks oma tööd teha jätkusuutlikult, on vaja hoolitseda ka enese eest. Tõstame esile mõned autori poolt kirja pandud “hooldaja koodeksi” punktid:
- Hoolitse hästi iseenese eest. See pole isekus. See võimaldab Sul paremini hoolitseda oma hoolealuse eest.
- Küsi abi iga kord, kui tunned, et vajad seda.
- Mõista, et on normaalne tunda juhuslikult viha või masendust. Räägi oma tunnetest tugirühmale või pereliikmetele.
- Säilita oma individuaalsus ja õigus elada omaenda elu.
Eestis pakub dementsusega inimeste hooldajatele kasulikku infot, tugigruppe ja nõustamisteenust Dementsuse Kompetentsikeskus.
Kuidas olla toeks mäluhäiretega inimesele?
Kõige tähtsam on säilitada mäluhäiretega inimese elukvaliteet. Lisaks igapäeva toimetustes abistamisele, on vaja olla hooldatavale ka emotsionaalseks toeks, temaga suheldes ja temaga toimuvatest muudatustest rahulikult rääkides. Üle tuleks vaadata ka kodune keskkond, et see oleks tema jaoks piisavalt turvaline. Oleme varasemalt jaganud mõningaid nippe kodu kohandamisest ja abivahenditest, sellest saab lugeda siit.
Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehe Dementsuse infomaterjalis on välja toodud järgmised soovitused::
- Püüdke võimalikult vähe muuta dementse päevakavas ja ümbritsevas. Selgitage välja tema endine rutiin ja säilitage seda võimalusel muutmatult.
- Hoidke teda võimalusel tegevustes, millega ta toime tuleb.
- Tegevuste teostamiseks andke talle aega, ärge kiirustage tagant.
- Tehke tema eest ära ainult need tegevused, milleks ta ise enam võimeline ei ole.
- Leidke ja eemaldage teda ümbritsevad ohud (halvasti valgustatud kohad, lahtised vaibaääred).
- Suhelge temaga. Rääkige aeglaselt ja lihtsalt. Vajadusel korrake oma lauset või sõnastage see ümber. Hästi toimivad ka sõnatud suhtlemisviisid: koos toimetamine, käest kinni hoidmine jne.
- Küsige küsimusi, mis võimaldavad vastata „ja“ või „ei“.
- Vältige vaidlemist, käskimist ja nõudmiste esitamist.
- Kuulake, mida hoolealune Teile ütleb. Püüdke mõista tema tundeid.
- Andke talle valikuvõimalusi, kuid piirake neid kahe valikuga.
- Vähendage segavaid tegureid. Näiteks vähendage taustamüra (televiisor, raadio), kui Te temaga vestlete, või kui ta peab sööma või süüa tegema.
- Ärge planeerige pikemaid reise, mis võivad olla väsitavad ja segadust tekitavad. Lühemad retked ja jalutuskäigud tuttavates kohtades on sobivad.
- Tundke rõõmu tegevustest, millega ta hästi hakkama saab. Ärge keskenduge tegevustele, mida ta enam ei suuda.
- Kui Te ise ärritute, siis eemalduge ja rahunege.