Vaimse tervise kuu - Kuidas aidata ennast või lähedast vaimse tervise probleemide korral?

Oktoober on rahvusvaheline vaimse tervise kuu. Selle aasta märksõnaks on tundetarkus, millega tahetakse juhtida tähelepanu inimeste oskusele tähele panna nii enda kui ka teiste tundeid. Oskus märgata vaimse tervise probleemide käes vaevlevat inimest ja sellele reageerimine, võib aidata inimesel kiiremini abi saada ja terveneda. Seepärast oleme me kokku kogunud erinevad märgid, mis võivad viidata vaimse tervise langusele ning soovitused eneseabiks ja vaimsete probleemidega inimesele toeks olemiseks.
Mis on vaimse tervise häire?
Vaimse tervise häire tähendab terviseprobleemi, mille korral on möödumatult muutunud inimese mõttemaailm, käitumine ja meeleolu ning need muudatused segavad igapäevaelu. Vaimse tervise probleemid võivad mõjutada meid kõiki, nii noori kui ka vanemaealisi. Eakate puhul on depressiooni ja vaimse tervise häireid raskem avastada ja diagnoosida, sest nendele viitavaid sümptomeid võidakse seostada ravimite kõrvaltoimena. Levinumad vaimse tervise häired on ärevushäire, depressioon, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), sõltuvushäire, skisofreenia, bipolaarne häire, söömishäire, autismispektri häired ja dementsus. Osasid vaimseid häireid saab ennetada ning ka ravida, kuid on ka neid, mida kahjuks ei saa välja ravida, näiteks dementsus. Dementsusest oleme me rääkinud ka varasemalt, selle kohta saab lugeda siit.
Vaimse tervise probleemidele viitavad märgid
Inimesed on erinevad, seega ei pruugi kõikidel samad sümptomid esineda. Samuti võivad erinevatel haigustel olla erinevad sümptomid. Näiteks mõnel inimesel võib esineda unepuudus, teisel aga unevajadus märgatavalt suureneb. Meil kõigil esineb perioode, kus meeleolu võib olla langenud ja ei tunne ennast nii aktiivsena, kuid see ei pruugi kohe viidata vaimse tervise häirele. See kõik muudab vaimse häire märkamise raskemaks ja tihti on sümptomid olemas, kuid neid ei panda tähele. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ja abi otsida kui inimese käitumine ja meeleolu on muutunud ning ei ole enam loomupärane pikema ajaperioodi jooksul. Mõned levinumad märgid, mis võivad viidata vaimse tervise probleemidele:
- Tihe kurbuse ja masenduse tunne, õnnetu olek
- Vähenenud keskendumisvõime ja segaduses olek, apaatsus
- Pidev ärevus, üleliigne muretsemine, hirm ja süütunne
- Eemaldumine inimestest, tegevustest ja passiivne hoiak, üksindustunne
- Muutused toitumisharjumustest – isutus või ülemäärane söömine
- Muutused unes – unetus, uinumisraskused, katkendlik ja kerge uni, suurenenud unevajadus, väga varajane ärkamine
- Liigne viha, ärrituvus, vaenulikkus ja vägivaldsus
- Võimetus lõdvestuda, rõõmu tunda, rahuneda
Need on ainult mõningad märgid, mis võivad viidata probleemidele. Peaasi kodulehel saab teha ka erinevaid teste vaimse tervise hindamiseks. Kuid kindlasti ei tasuks testide vastuseid võtta kui diagnoosi ning vaimsete probleemide sümptomite esinemisel tuleks ikkagi konsulteerida arstiga.
Mida teha vaimse tervise languse korral?
Vaimse tervisega ei pea tegelema ainult siis, kui meeleolu ja enesetunne on langenud. Igapäevane töö iseendaga ja vaimne teadlikkus aitab ennetada vaimseid probleeme ja tõstab enesetunnet. Selleks tuleb leida endale sobiv tegevus, mis aitab mõtteid koondada ja rahuneda, näiteks meditatsioon, hingamisharjutused, muusika, lugemine, jalutamine või mõni muu füüsiline tegevus. Vaimsele tervisele aitavad kaasa ka puhkamine, tervislik toitumine ja hobid või tuju tõstvad tegevused. Internetis leiab palju erinevaid harjutusi ja soovitusi eneseabiks, näiteks on enesetunne.ee lehel toodud välja erinevad eneseabi võimalused. Kui tunned, et ei saa ise enam oma muredega hakkama, siis tasuks pöörduda spetsialisti poole. Oma probleemidest võib rääkida perearstile, kes oskab soovitada ja saab suunata sobiva spetsialisti juurde. Psühhiaatri juurde saab aja panna ka ilma saatekirjata. Psühholoogi juurde on vaja tavaliselt saatekirja, aga rahaliste vahendite olemasolul saab ilma saatekirjata minna tasulise psühholoogi juurde. Lisaks on olemas erinevad nõustamisliinid, nagu on Ohvriabi kodulehel olemas eraldi vaimse tervise nõustamisliin ja Peaasi lehel saab tasuta nõustamisele pöörduda. Kiireloomuliste probleemidega saab pöörduda erakorralise psühhiaatria valvetuppa.
Kuidas olla toeks vaimsete probleemidega inimesele?
Selleks, et saaksid aidata ja toetada lähedast, kes vaevleb vaimsete probleemide käes, tuleks kõigepealt tagada enda heaolu. Haigele inimesele toeks olemine on vaimselt raske ka lähedastele. Kindlasti ei tasu ennast süüdistada probleemides ja laskuda seeläbi ise masendusse. Tegemist on haigusega, milles ei ole otseselt keegi süüdi. Leidke endale keegi, kellele saate jagada ka enda muresid. Mitmekesine ja tervislik toitumine, regulaarselt aktiivne olemine ja hea uni annab vajaliku jõu haigele inimesele toeks olemiseks. Vaimse häirega inimest saab aidata lugedes haiguse kohta võimalikult palju, et mõista ja teada, mida ta täpsemalt läbi elab ja kogeb. Oleme artikli lõpus välja toonud ka mõned kasulikud lingid, kus leiab erinevat infot vaimse tervise kohta. Alati ei pea rääkima haigusest ja muredest, vaid piisab ka lihtsalt olemas olemisest ning koos meeleolu tõstvate asjadega tegelemisest. Kindlasti ei tohiks vaimse tervise probleemide käes vaevlevale inimest liialt survestada rääkima või erinevatest tegevustest osa võtmisega.
Kasutatud allikad ja kasulik info
enesetunne.ee – Kasulik info vaimse tervise häiretest ja eneseabi võimalused
palunabi.ee – Vaimse tervise nõustamine ja kontaktid, kuhu murega pöörduda
terviseinfo.ee – Info vaimse tervise kohta
peaasi.ee – Palju infot erinevate vaimsete seisundite kohta, eneseabi, nipid lähedastele ja kasulikud kontaktid
“Vanemaealiste vaimne tervis” – väljaanne
“Õpilase vaimse tervise hindamine” – juhendmaterjal